teisipäev, 1. august 2017

Erinevate sageduste tekitatud segadused ...




Kõik elus ja eluta võngub ning mõjutab ümbritsevat erinevatel sagedustel. Mida tundlikumaks muutume seda rohkem erinevaid sagedusi tajume. Maailma hääled ei ole enam müra vaid me suudame eristada erinevaid toone ja kõrgusi. Müra sees viibides võime olla nüristunud nii, et üldine vool viib meid kaasa – me lainetame, kõigume ja oleme justkui kõik kõigest või tunneme, et meil on ebamugav olla, teadmata, mis seda põhjustab või, kuidas seda vältida. Erksalt ümbrust tunnetades ja iseennast kuulates tajume selgelt, kuidas väline meid oma sagedustega mõjutab.

Nii lihtne, kuid mõttetu on soovitada: ära ole, ära tee, ära tunne, ära mõtle. Miks? Hetkel meie sees olev sagedus on lihtsalt selline nagu ta on ning see annab värvingu kõigele meie elus. Muutes sagedust, suudame muuta oma tunnet ja olemist. Tuleb mõista, et on halb ning me peame soovima muutust. Järgmisena on vaja tuvastada mõjutaja, kas on see väline või oleme see meie ise. Seejärel tuleb otsida enda jaoks sobivat sageduse tõstjat – muusika, koht, tegevus, mis iganes suudab positiivsust, helgust ja kergust tuua (ei mõtle mõnuaineid ega sõltuvusi). Välise mõjutaja korral tuleb võimalusel temast eemalduda, mitte minna temaga kaasa, ega samastuda – aitab lause „See ei ole mina.”

Mina olen teadlikult hakanud tajuma raamatute, helide, kohtade, asjade, inimeste jne sagedusi. Seda juhul, kui olen loonud ühenduse või kui väline suudab mind mõjutada. Muutusi tajun meeleoluga, nt mind valdab tunne, mis ei ole minu hetke olemisega seotud või kõik minu ümber saab teise värvingu, mis ei ole mina.

Mulle nii väga meeldib youtube avarus ja vabadus valida. Kuulata seda, mis kannab ja toetab, kui nii ei ole, siis liigun edasi. Ma ei loe enam kõiki raamatuid lõpuni. Võin kaane sulgeda peale kolmandat lehekülge, poole pealt või lõpu eel – kui tunnen, et selle sagedusega raamat ei tõsta ega toeta on ta minu poolt lõpetatud. Mina valin, millise sagedusega koos saan või soovin olla.

Jagamine

Kerge on kirjutada, kuid raske saavutada. Raamatust või helidest tuleneva sageduse saab vähese vaevaga vahetada, kuid igapäevane eksam on oma laste kasvamisega kaasnevate perioodidega toime tulemine.

Eile rääkisin telefonis tütrega, kui pisem (4aaastane) ennast nähtavaks ja kuuldavaks soovis teha. Tegin kõik, et keskenduda tütre jutule, kuid samal ajal füüsiline mina vahetas, segajat eemale tõrjudes, sageduse ärrituse peale. Kõne kestes kandus ärritus ka tütre peale: mis üürikorter, mis sõbrad jne. Telefoni käest pannes küsisin, et - mis see nüüd oli? Taipasin, et tütrega on kõik korras, kuid mina oma muutunud sagedusega ei suutnud kuulata teda mõistvalt ega toetavalt. Mõistes toimunut muutus sagedus ja taas oli rahulik olla.



Täna taas nö tavaline päev, kus pisemal on igav ja seega soovib ta meie tähelepanu. Suuremad tahavad oma teemasid arutada, kuid pisem teeb selle võimatuks. Lisaks on veel aktuaalne tema põrandat kattev mänguasjade kiht. Neli erinevat inimest, neli sagedust, neli muutuvat muutjat. Ausalt oli väga raske - ärritus, viha, soov kõik väljalülitada, ära lõpetada. Kui välja ei tee, kas siis olukord lõppeb - ei saa lõputult eirata. Kus saan ise olla? Ära minna või teised ära saata? Võtsin asju ühe kaupa. Suuremad sõitsid linna omi asju tegema. Väiksemale selgitasin uuesti tema enda osa lelude koristamisele ja hoidmisele. Tuletasin meelde, et tema asjad ei ole minu teema, kuid need segavad mind, kui ma olen tema peale pahane. Sagedust oli väga raske üles viia. Tegelesin koristamisega, seejärel istusin õue, käesolevat lugu kirjutama.

Ma tunnen, et kergemini muutub sagedus kui ma olen alles oma tegemistes kinni, siis sõidavad teised omadega sisse ja kaasaminek toimub hetkega. Olles välise jaoks kohal, olen iseenda teemad lõpetanud ja saan toimetada muutumata. Kokkulepped omale ajale on huvitavad, sest tavaliselt tahab just siis pisem, midagi eriti tähtsat edasi öelda...


Marianne

01.08.2017.a

Kommentaare ei ole: